Arvo Valtoni juubel

Täna on Arvo juubel 50+25.
Kella kümnest võtab ta eksami vastu, sest ta on Tallinna Ülikooli Eesti Keele ja Kultuuri instituudi õppejõud. Õpetab Soome-ugri kultuure. Mina käin Arvo loengutel, sellel aastal vabakuulajana.
Eksam on karm :)
40 eksamiküsimust on ette antud semestri algusel, eksamis saab kasutada kõike loengute materjale (muide, iga loengu saab üliõpilane paberil enne loengut). Eksam toimub suuliselt. Kahe kaupa tulevad üliõpilased vastama, Valton küsib siit-sealt: näiteks, küsib ta: Kes on Kuzebai Gerd või Mida te teate Permi Stefanist või Kelle eepos on Mastorava... Või palub ta näiteks joonistada uurali keeltepuud :)) Või palub näidata kaardi peal, kus elavad handid :)
Päris karm, aga üliõpilased on nii tublid, saavad A,B,C :)
- Täna vist pole õige päev eksami vastu võtmiseks, - ütleb Arvo, sest tema telefon vahel hakkab helisema ja üliõpilased hakkavad vastama "Palju õnne" soovides. Laua peal vaasi sees on lilled.

Jõulu lõhnad

Õnne piparkoogid

1,5 dl mett
2 dl pruuni suhkrut
2,5 spl maitseaine segu
2spl kaneeli
jahvatatud kardemoni
jahvatatud ingverit
250 gr võid
2 una
7 dl niisujahu
2tl sooda
1 dl jahvatatud mandlit

Sulatan mett suhkru ja maitseajnetega
Sulatan võid
Segan jahu sooda ja soolaga, lisan kaks muna, segan sellega võid.

Jätan tainast üheks-kaheks päevaks külmkappi.

aga jah, lendan nüüd õppematerjaalide sisse

fe
no
me
no
lo
gi
a
Rockwell Phenomenology of Fame 30 lehekülje inglisekeelset teksti ülehomseks.

Liblikas, ilus ja paks

Arvo Valton

Liblikas, ilus ja paks

Sina oled liblikas
ilus ja paks
tiigrisilmist ehitud
tiibu sul kaks
ka on tundlad tundlikud
maailma jaoks
aina õisi võitude
loendisse laoks
Minu meeli lummad sa
hõljudes nii
suve vaiksed unelmad
piirini viid
aga püüdma mõtteski
sind ma ei pea
sind just vabalt lendlemas
näha on hea

pole liblikas, aga sama hea

Hasso Krull

4.3.3

Lehehundlane kõnnib mööda kõrt.

Jalad nagu haagid, keha

nagu rohelisest plastikust lauake,

nagu elus tablett. Lehehundlane.

Lehehundlane. Tema on lehehundlane.

Ta kõnnib, kõnnib mööda kõrt,

jalad nagu haagid, ja küll ta

kohale jõuab. Küll ta leheni jõuab.

Mööda üht pikka, äraõitsenud rebasesaba.

Lehehundlane. Jalad nagu haagid.

Ta kõnnib, ta kõnnib, ta kõnnib küll

ja küll ta kohale jõuab, oma

leheni jõuab.

Ta liigub nii ruttu kui vaja.

Ta liigub nii aeglaselt kui vaja.

Nagu elus tablett. Lehehundlane.

liblikatest veel

Mihkel Kaevats

MINU KANGELANE ON ÄNGELHEINAÖÖLANE

kes liperdab ja aru ei saa

kes ta niisugune on ja mida ta siin ilmas teeb

tema rajad on tundmatud Siberist Soomeni

aga tema riik tuleb mässituna ängelheinaöösse

tema tahtmine sünnib ingelmaltsavidevikus

nagu Siberis nõnda ka Soomes

tema kirg ei ole võimukiim

ega meelelahutuspäike mille all

rasva läinud inimesed koorivad ennast riidest lahti

ja lähevad ennast täis

vaid süütu ilm tai ja ehe

MINU KANGELANE ON ÄNGELHEINAÖÖLANE

tema riik tulgu tema tahtmine sündigu

nagu Siberis nõnda ka Soomes

tema liperdavate laperdavate tiibade loojaristikuvari

kandku üle maa haldja kanapeevaikust

ja metsjessukese karikakratuld

fs: 2004

*
ma ei karda liblikaid
ega
ega... ega...
ega
lepatriinusid
isegi
teatas valjul häälel
punase mytsiga laps
hommikul lasnamäe bussis

sina kes sa koostad valemeid
ja paned meid reageerima
anna ka meile julgust
mitte karta seda
mida me ihaldame